Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorust 2008/09


Evi Piirsalu, EBÜ bioloogiaolümpiaadi töörüma juht

 8. novembril 2008 saatsin bioloogiaolümpiaadi korralduskomisjonile järgmise sisuga kirja:

Eelmisel aastal olid olümpiaadi ülesanded koostatud (küsimuste järgi otsustasime) varem kehtinud õpikumaterjalist lähtudes. Praegu kehtivad kirjastuse AVITA õpikud: aastast 2001, Bioloogia I - 7. klassile (taimed ja selgroogsed loomad), Bioloogia II ja III 8. klassile (bakterid, viirused, algloomad, selgrootud loomad ja III osas ökoloogia) ja Bioloogia IV 9. klassile (inimese anatoomia, füsioloogia, veidi evolutsiooni ja geneetikat). 6. klassis õpitakse kooslusi (ökosüsteeme).

 10. novembril 2008 vastas Anneli Ehlvest:

Arvestame kindlasti nii ainekava kui ka uuemate õpikutega, püüame jälgida seda siis täpsemalt. Mina ise kasutasin küll küsimuste taustal 2006 aasta õpikuid eelmisel aastal, kuid arenguruumi on meil kindlasti. Püüame selliseid vigu vältida.

 Bioloogiaolümpiaadi juhendist TÜ Teaduskooli kodulehel ei saanud välja lugeda, kuidas toimub kutsumine vooru. Märgitud on, et tööde parandamisel arvestatakse iga klass eraldi. Seetõttu esitasin 11. novemril korralduskomisjonile järgneva küsimuse: Kas lõppvooru pääseb igast klassist parim õpilane või arvetsatakse 6.-7. ja 8.-9. klass? Kuidas toimub arvestus gümnaasiumiklassides.

 12.11.08 vastas Loodusmaja direktor:

Vastuseks Teie küsimusele:
Kõigis voorudes kuuluvad eraldi hindamisele 6., 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. klasside õpilased. Nooremad õpilased võistlevad 6. klassi arvestuses.

6.-9. klasside lõppvooru kutsutakse igast piirkonnast piirkonna põhikoolide vanuseastme parima tulemuse saavutanud õpilane, lisaks kutsutakse lõppvooru õpilased üleriigilise pingerea alusel klasside lõikes proportsionaalsuse põhimõtet arvestades.

Juhendi sõnastus pole vist kõige selgem, kommenteerin lühidalt üle. Kõigi klasside tulemused hinnatakse eraldi ja koostatakse ka pingerida. Lõppvooru pääseb siiski igast piirkonnast automaatselt 1 õpilane ehk siis parim tulemus 6-9 klassi ulatuses. Peale nende kutsume iga klassi üleriigilisest pingereast parimaid lisaks. Proportsionaalsuse põhimõtte võiks lahti seletada nii: näiteks kui piirkonnavooru võitjatena pääsevad edasi valdavalt 7 ja 9 klasside õpilased, siis kutsumegi vastavalt lisaks 6 ja 8 klasside parimad õpilased vastava klassi ülevabariigilise pingerea alusel ning 7 ja 9 klasside õpilased lisakoht ei saa.

Ideaalis võiks lõppvooru pääseda ühepalju õpilasi igast klassist. Tegelikkuses tuleb jälgida ka saavutatud tulemusi, sest eesmärgiks on ikkagi kutsuda lõppvooru parimad ainetundjad.

PS. Tänan tähelepanu juhtimast kehtivate õpikute osas. Küsimuste koostamisel püüame seda kindlast hoolsamini jälgida.

Lugupidamisega
Kalju Eit

 Jaanuari alguses saabus samaaegselt piirkonnavooru ülesannetega ka täpsustatud juhend ja protokolli vorm, kus tehti arvestus kolmes vanuserühmas: 6.-7. klass, 8.-9. klass ja 10.-12. klass. Mitmes maakonnas tehti maakondlikuks arvestuseks eraldi protokollid klasside kaupa, sest sellist piirkondlikku arvestust nägi ette ka üldjuhend teaduskooli kodulehel.

 Piirkondlik voor toimus 10. jaanuaril. Bioloogiaõpetajate aktiivi seminaril 16.-17. jaanuaril vahetasid maakondade ainesktsioonide juhid kogemusi, mille põhjal saadeti olümpiaadikomisjonile järgmine kokkuvõte:

TÄHELEPANEKUD:
1. Põhikooli osas olid küsimused jõukohased ja huvitavad. Mis sellest, et talguid peeti soode kuivendamise vahendiks ja enamasti süüakse kartuli vilju (kõik on veel elus) ja juuri. Sellelaadsed küsimused motiveerivad bioloogia õppimist tundides.
2. Gümnaasiumiosa ülesanded olid tõeliselt rasked, võib-olla peavadki olema, kui sõelutakse rahvusvahelist tasandit.
3. Häirib, et kõikides maakondades ei alga olümpiaad üheaegselt (Harjumaal algas 11:00).
4. Nii gümnaasiumi kui põhikooli ülesanded olid paremad kui varasematel aastatel.
5. Gümnasiumi vastustelehtede süsteem on väga hea. Nii on ka komisjonil lihtsam kokkuvõtteid teha ja vältida ebatäpsusi parandamisel.
6. Gümnaasiumiosas on õpilaste osavõtt vähenenud hirmust liiga raskete ülesannete ees.
7. Probleeme tekitasid ülesande, kus suveunne oli pandud linask. Ajakiri Loodusesõber küll kirjutas sellest, kuid eralaspetsialistid väidavad, et Eestis juhtub harva linaski suveund.. Samuti on küsimus, milline vähk siis Eestis loodusesse võib sattuda – signaalvähk või kitsasõraline jõevähk? Väidetavalt on kahte viimast liiki (tulnukad Euroopast ja Ameerikast) kohatud vaid Lätis, kuid Eestis võivad mõlemad loodusesse sattuda, sest mõlemaid kaubastatakse.
8. Paljundatud töödes oli südamejoonis tume, segane – maakondades tehti must-valge paljundus.
9. Põhikooli õpilastel oli küsimusi rohkem, seetõttu selekteerub paremik õiglasemalt ja juhuslikkuse osatähtsus on väiksem. Õpetajad leidsid, et kui varasematel aastatel oli enam üllatusvõitjaid, siss seekord olid eespool ikkagi enam biollogiaga tegelevad õpilased.
10. Liiga palju oli ülesannetelehtedel kasutamata pinda, küsimused ja vastusekastikesed saab esitada ka kahes veerus

 2.02.09 laekus kaks vastust:

Aitäh! Edastasin arvamused ka gümnaasiumi toimkonnale. Asjalik tagasiside on vajalik ja kasulik edaspidiseks.
Päikeselist talvepäeva,
Ene Örd



Tere
...ja suur tänu tähelepanekute eest. Püüame neid edaspidi arvesse võtta. Tagantjärele vaadates olid gümnaasiumiosa küsimused piirkonnavooru jaoks ehk tõesti liiga keerulised ja sobiksid rohkem lõppvooru, kus selgitatakse juba rahvusvahelisele olümpiaadile minejad. Võtame seda järgmise piirkonnavooru küsimuste koostamisel arvesse.

Parimat soovides,
Kalle Kipper
TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut